Porkuni linnus

Porkuni kõige kõrgemasse kohta, Küngassaarele, rajas Tallinna piiskop Simon von der Borch 1479. aastal oma pealinnuse. Rajaja nime järgi hakati kohta kutsuma Borkholmiks, mis eesti keeles mugandus Porkuniks. Juba maastikuliselt võimaldas linnuse asukoht head kaitset vaenlase eest. See lubab ka oletada, et siin võis asuda enne piiskopilinnuse rajamist ka muinaseestlaste linnus, kuid kindlaid tõendeid pole.

Linnus

On oletatud, et esialgu rajati saarele väiksem tornlinnus ja hiljem lisati ümber selle nelinurkse põhiplaaniga kastell (ringmüür) küljepikkusega sada meetrit. Kastelli nurkades olid ümarad suurtükitornid ja kagumüüri keskosas väravatorn, praegune paemuuseum. Hooned paiknesid linnusemüüride ääres, keskel asus väike kirik (endine tornlinnus?).

Linnus purustati Liivi sõjas (1558-1583) ning hiljem seda enam ei taastatud. Kaasajal on linnusest säilinud ainult väravatorn. Väravatorn seisis varemetes kuni 19. saj I pooleni, mil see taastati kohaliku mõisniku poolt.

Linnuse ümber asunud järve on mitmeid kordi süvendatud ja üles paisutatud.