Lahingud 1944

1944. aasta septembris toimusid II Maailmasõja viimased lahingud Eesti mandriosas. Vene väed tungisid ida poolt peale ja Saksa väed taganesid lääne suunas. Mõlemal vaenupoolel võitles hulgaliselt eestlasi, ühed „kaitsesid“ Eestit, teised „vabastasid“ Eestit.

Taganevad sakslased viisid enesega kaasa raskerelvastuse, saksa vägede koosseisus võitlevatel eestlastel olid ainult käsirelvad ja hobuveokid.

Lahingu skeem

Siin Porkuni all kohtusid 21. septembril 1944 vene ja saksa väed. Vene poolel oli suur arvuline ülekaal, kuid lahing oli tasavägine. Kahetunnise lahingu jooksul langes kummalgi poolel sadakond eestlast. Lõpuks oli saksa pool sunnitud taanduma. Peale lahingut korjati vene poolel langenud kokku ja maeti Loksa külasse. Saksa poolel langenud jäeti esialgu lahinguväljale, kuid maeti hiljem külaelanike poolt Vistlasse ja Sauväljale.

Vene poolel langenutele rajati hiljem matmispaigale sõdurikalmistu koos mälestussambaga, saksa poolel langenute mälestamine keelati nõukogude võimu poolt – haudu ei lubatud tähistada. 1989. aastal tähistati sõdurite hauad ja paigaldati mälestusristid. Tollasele nõukogude võimule oli see vastukarva ja 1990. aasta 5. detsembril õhiti Vistla ja Sauvälja mälestusristid. 9. mail 1992 pühitseti uued vaskristid, mis varastati 1996. aastal vasevaraste poolt. Seejärel paigaldati endiste vaskristide vundamentide kõrvale puuristid.

2004. aastal kaevati Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu ettevõtmisel säilmed välja, kuid ühtegi luustikku ei õnnestunud identifitseerida. 21. septembril 2008. aastal avati uus memoriaal, mille avamisel osales Eesti kaitseminister. Monumendi autoriks on skulptor Ekke Väli.