Rõngaspaas

Siluri ajastu alguses tekkisid Eesti aladel soodsad tingimused põhjaelustiku, eelkõige käsijalgsete arenguks. Nii moodustus tänapäeva Hiiumaalt Peipsi järveni ulatuv käsijalgse Borealis borealis kodadest koosnev tohutu lasund. Sadade miljonite aastate jooksul moodustus nendest lubikodadest karplubjakivi (rahvakeeles: rõngaspaas). Muu hulgas koosneb suur osa Pandivere kõrgustikust karplubjakivist. Lasundi paksus ulatub 10 meetrini.

Rõngaspaas on väga dekoratiivne ehituskivi ning kasutatakse seetõttu laialdaselt. Kõrge kaltsiumkarbonaadi sisalduse tõttu hinnatakse rõngaspaasi ka tehnilise toormena.

Rõngaspaest laotud müür (Foto: Tiit Kaljuste)

Käsijalgsed (Brachyopoda) on iidsed olendid, kes meenutavad välimuselt karpe (Bivalvia). Käsijalgse koja poolmed on erineva suurusega, kattes looma keha selja ja kõhu poolt. Loom kinnitub varrekese abil substraadile.

Substraadile kinnitunud käsijalgne

Suurema osa kehast moodustavad käsi- jäsemed, millega loom hangib toitu.

Siluris oli käsijalgsetel oluline roll öko- süsteemis, kuid tänapäevaks on nad peaaegu välja surnud. Kivististe järgi on teada vähemalt 10 000 liiki, täna elab vaid 200 liiki. Evolutsiooni käigus võtsid käsijalgsete rolli üle karbid.