Teke

Pärast maakoore tahkestumist 4,5 miljardit aastat tagasi ja esimeste kontinentide teket kulus veel sadu miljoneid aastaid elu tekkimiseni Maal. Elu algas veebakterite ja vetikatega 3,5 – 3,8 miljardit a tagasi. Elutegevus kulges tagasihoidlikult kuni uue revolutsioonilise verstapostini – hulkraksete tekkimiseni. Edasi kulges elu plahvatuslikus tempos. Ediacara ajastu vältel (630 – 542 miljonit a tagasi) tõusis atmosfääri hapnikusisaldus nullist 17%-ni (praegu 21%). See annab tunnistust vägagi rikkalikust, kuid primitiivsest vee-elust, millest me kahjuks väga vähe teame. Kõik toona elanud organismid olid pehme kehaga, millest pole jäänud alles mingeid kivistisi, vaid ainult mõned juhuslikud jäljendid (näit Austraalias, Kanadas, Venemaal).

Eesti setete ajalugu. Joonis: Tiit Kaljuste

Uue suuna võttis evolutsioon Kambriumis, kui elukeskkond kitsaks jäi ja konkurents tekkis. Ilmusid organismid, mis toitusid teistest organismidest. Nõrgematel tuli hakata end kaitsma ja selleks sai kõva väliskest. Alguses oli see kitiinist, hiljem lisandus fosfaat (fosforiidi lähtematerjal) ja lõpuks kaltsiumkarbonaat. Sellist kaitsevahendit kasutasid paljud – peajalgsed, käsijalgsed, trilobiidid, korallid, käsnad jne. Surnud organismid vajusid aegade jooksul merepõhja. Sadade miljonite aastate jooksul lubikodade jäänused tihenesid, moodustades paekivi.

Eesti aladel algas paekivi moodustumine 472 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis ja kestis Siluri lõpuni. Paekivilademed kasvasid väga aeglaselt, ligikaudu 1-2 meetrit miljoni aasta kohta. Kuna pae moodustumiseks sobilikud tingimused kestsid 56 miljonit aastat, siis võime ka Eesti aladel paekivilademe paksust mõõta sadade meetritega. Mujal Euroopas jätkus paekivi moodustumine ka hiljem.