Porkuni mõis

Hilisematel sajanditel asus Porkunis rüütli- ehk eramõis, mis on kuulunud von Tiesenhausenite, von Ungern-Sternbergide ja von Essenite valdusse. Alates 1869. aastast kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Rennenkampffide omanduses, mõisa viimane omanik oli Ewald von Rennenkampff. Rennenkampffide käsutuses oli osa mõisasüdamest kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Mõisasüda paikneb keskaegsest piiskopilinnusest veidi eemal, hõlmates järvesaare lõunapoolse otsa. Mõisa peahoone on historitsistlik kiviehitis ja valmis 1874. aastal von Rennenkampffide ajal. Hoones on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss. Mõisakompleksist on säilinud mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart.

Alates 1920. aastatest on mõisa peahoones olnud kurtide kool, hiljem õpilaskodu erivajadustega lastele. 1950. aastatel ehitati peahoone vastu uus neoklassitsistlik koolihoone. Porkuni Kool ja internaat lahkus mõisasüdamest 2011. aastal. Kool tegutseb väljaspool järvesaart asuvas uues hoones. Mõisakompleks on müüdud erakätesse.